Puitkatuste valmistamine

Puitkatuste valmistamine

Kvaliteetselt ja hästi ehitatud katused kestava aastakümneid. Seepärast sihime enda töödega ainult parimat! Katusetöödega omame kõige pikemat kogemust. Paigaldame erinevat tüüpi katuseid vastavalt kliendi soovile:

  • plekk-,eterniit-,kivikatuseid
  • kimm-, sindel- ja laastukatused

Igale projektile läheneme personaalselt ning hoolitseme selle eest, et klient saaks parima tulemuse ning oleks antud tööga rahul. 

Mida me pakume?

Valmistame nii haava- kui kuuselaastusid pikkusega 510–520 mm, seega paigaldame kolmekordse katuse 165 mm sammuga ja kinnitame laastud pika peenikese naelaga. Seda on oluline teada roovituse (50 x 50 mm saematerjal) rihtimiseks, et laastud hiljem ikka peale sobiksid. Klassikalisel laastukatusel on hari kaetud harjalaudadega, milleks valime võimalikult laia laua, tavaliselt 180 või 200 mm.  Viiluotstesse tuleb 150 mm lai viilulaud, ning katuse peale veel servi katma 100 mm laud.

Laastukatuse ehitamisega saab hakkama iga meistrimees, kes suudab haamrit käes hoida, väikeste nõuannete ja näpunäidete abil, ent kuna tänapäeval tegeleb igaüks pigem sellega, milles ennast kõige pädevamalt tunneb, siis oleme nõus ka jõuga appi tulema.

Kimmid on põhimõtteliselt kiilukujulised lauakesed, mis kas saetakse või lõhestatakse valitud puidust. Meie valmistame mõõtudelt järgmisi kimme: laius 100 mm, alumine ots 14−15 mm, ülemine ots 2−3 mm; aga ka erimõõdus. Kimmidel on palju kasutusvõimalusi: nii katusel ja ka fassaadil, kus enamasti on materjal okaspuust, aga ka sisevoodrina saunaruumides, kus kasutatakse haava- või lepapuitu. Okaspuupuit saunaruumidesse ei sobi.

Mis on puitkatus?

Katus on justkui viimane lihv, mis on kodu üleüldise välimuse konteksts olulisel kohal. Miks mitte kasutada selle ehitamiseks puitu? Tegu on kõige käepärasema materjaliga ning puitkatuseid on kasutatud aastakümneid ja nad ei ole enda populaarsust siiani kaotanud. 

Üldiselt puitkatused on kerged, vastupidavad, ilusad ja elegantsed. Kui puitkatust korralikult hooldada, valda kvaliteetne materjal, paigaldada korralikult, siis võib see kesta pikalt ja murevabalt mitu põlvkonda. Muidugi on vahepeal vaja parandusi teha, kuid üldiselt on see tugev ning vastupidav. Őigesti valitud ning hooldatud puit kestab mitmeid inimpőlvi. 

Puitkatuse tüübid 

1. Kimmkatused

Kimmkatus on pika ajaloolise tagataustaga. Maailmas on kimmkatus enamlevinud puitkatuse tüüpe. Üldiselt on kimmide valmistamisel tegu  kiilukujuliste puidutükkidega, mis on spetsiaalselt välja saetud. Üks ots on paksem ja teine on peenem laius 100 mm, alumine ots 14−15 mm, ülemine ots 2−3 mm; aga ka erimõõdus.. Kimmidel on palju kasutusvõimalusi: nii katusel ja ka fassaadil, kus enamasti on materjal okaspuust, aga ka sisevoodrina saunaruumides, kus kasutatakse haava- või lepapuitu. Okaspuupuit saunaruumidesse ei sobi. 

Materjali poolest on kõige enaim kasutatavad mänd ja kuusk, kuid kasutatakse ka tamme. Üleüldine ülesehitus kimmkatuse puhul on:

  • tehakse kolm kihti
  • kimmid paigaldatakse naeltega ning selliselt, et paksem ots jääb allapoole.
  • naelutades peab järgima, et kimmid ei hakkaks üksteise vastu pressima, sest kihtide vahel peal olema tuulutus.
  • kuivade kimmide paigaldamisel on vajalik ka paisumisruum jätta.

Selle puit katuse ehitusel tuleb jälgida naela sisselöömise tugevust, sest katusekimmid ei tohi üksteise vastu tugevalt pressima jääda. Seda just sellepärast, et kihtide vaheline osa peab saama tuulduda. Samuti tuleb jälgidas, et alumised otsad tuleksid ilusti  välja ning olema almuse kimmi ülemisest otsast vähemalt 5 cm üle. 

Lisaks tuleks kuivade kimmide puhul arvestada paisumis ruumiga, milleks on umbes 1.5 mm. Selleks, et kimmkatust muuta vastupidavaks on kasulik see tõrvaga üle teha. 

2. Laastukatus

Laastukatus on puitkatusest ühed populaarsemad. Katuselaastud lõigatakse enamasti välja pakkudest. Populaarsemad puud laastukatuse ehituse juures on kuusk, mänd ning haab ja lepp. Oluline on jälgida, et laastupuud peavad olema sirged ja ilma oksteta.

Tänapäeval on populaarne laastumaterjal haab, kuid selle miinus on kaardumine. Keskmiselt jäävad laastud umbes 75 cm pikkuseks ja 3-6 mm paksud. Laiuse poolelt ulatuvad laastud 7-st cm kuni 12cm välja. Oluline on teada seda, et koorega laaste kasutada ei tohi. Seda just niiskuse püüdmise seisukohalt, sest see kahjustab pikasperspektiivis katust. 

Mida laastukatuse puhul jälgida?

Jälgida tuleb seda, et laastude kumerus oleks suunaga üles. Erand tuleb teha ainult esimesele reale, sest seal peab kumerus olema alla, mis tagab laastude vahelise parema lükke. See on oluline just materjali märgumise seisukohast, sest niimoodi jäetakse kiud suunaga alla. 

Jälgi struktuuri

Laastude paigaldamisel on oluline jälgida soomusstuktuuri, sest see on üks suur faktor, mis tagab katusele hea veekindluse. Hea struktuuri saamiseks tuleb ridadega mängida näiteks paremalt vasakule ja vastupidi. 

Laastu pinge on oluline

Nagu kimmkatusel, ei tohi ka laastukatuse puhul laastud liiga suure pinge alla jääda. Lisaks tuleks parema kvaliteedi saamiseks kasutada galvaniseerimata naelu. Laastude naelutamisel võib veel juhtuda, et laastud lõhenevad. Seetõttu on kasulik neid eelnevalt leotada. 

Mitu kihti on optimaalne?

Ideaalne paksus on 3 kihti ning sellest paksemat kindlasti ei soovitata teha. Paksemate katuste puhul muutub ventileeritavus väga kehvaks. 

3. Lõhandikest katus (poolpalkidest)

Lõhandikest katus on teema pigem siis, kui katus ei pea olema 100% vettpidav. Katus on loodud kooritud puutüvedest. Lõhandike asetus on väga sarnane laud katusega, kus nii ülemine kui ka alumine kiht asetatakse vahedega. Jälgima peab seda, et õõnestatud osa jääks ülespoole. 

Jälgida tuleb seda, et pealmine kiht oleks paigutatud ülekattega, sest siis tagatakse parem veekindlus. Kinnitamiseks kasutatakse suuri naelu, mis on roostevabast.

4. Laudkatus

Laudkatus on puitkatustest kõige tavalisemaid stiile mida katuse ehitusel kasutatakse. Laudkatuse kvaliteetseks viimistlemiseks kasutatakse kasetohtu, millega lauad üle kaetakse.Kokkuvõttes ehitatakse laudkatust kahes stiilis, horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Materjali juures kasutatakse enamasti männi või kuuse laudasid ning ideaalis on soovitatav kasutada laudu, mis on tavapärasest laiemad.

Horisontaalkatus

Selle katuse puhul on laudade servamise nurk umbes 45 kuni 50 kraadi. Jälgida tuleb seda, et lauad oleksid sarikate küljes ülestikku kinni ning servatud ääred jääksid ilusti kohakuti. Sellega tagatakse vihmaveele hea mahajooks. Kui lauad ei ole väga tugevasti üksteisega kinni võib tugev tuul katuselaudade vahele vett pressida. Katused mis on paigutatud horisontaalselt on laialdasemalt levinud pigem teise katusetüübi alusena. 

Puitkatuse materjalid

Kvaliteetse puitkatuse valmistamine on omaette oskus ning puitkatus peab kokkuvõttes olema sama kvaliteetne nagu iga teine katus. Materjal on tavaliselt kerge, väga ilus ning samamoodi ka vastupidav. Kui rääkida toormaterjalist, siis selleks sobivad ideaalselt niiskes kasvukohas kasvanud puud. Ideaalis peab puu olema sirge ning suhteliselt oksavaba.

Ideaalsete puude aastarõngad jäävad 1-3 mm vahele, aga sellist täpsust ja ideaalsust on tänapäeval juba väga raske leida. Kui materjal on täiesti kuiv tuleks arvestada selle paisumisega ning seda paigaldamisel kindlasti arvesse võtta. Katusele ei tasu kindlasti paigaldata kehva kvaliteediga materjali, sest see tekitab hiljem rohkem probleeme ja muresid. 

Valmistame nii puitkatustele laastusid nii haavast, kui kuusest pikkuseks 510 mm kuni 520 mm. Haab on tihtipeale eelistatud kuna puit peab olema oksavaba ning mõnusalt kergesti töödeldav. Teiseks parimaks peetakse kuuske, sest ka kuusk on pehme ning tema oksakohad on peened. Männist laastude tegemine nii populaarne ei ole ning seda just tema suurte oksakohtade pärast. Haab on küll oksavaba, kuid sellegipoolest kipub ta päikese käes rohkem mängima, kui teised okaspuud. 

Vertikaal katus

Vertikaal katuse puhul on laua ääred ära hööveldatud ning sinna on loodud umbes 1 cm sügavused sooned. Üldiselt kinnitatakse lauad samuti kahes kihis. Esmalt hakatakse laudasid sobivate vahedega kinni naelutama, nii et sooned jäävad üles. Teine kiht paigaldatakse nii, et veesooned jäävad kaetud. Naelutamisel on soovitatav kasutada kinldasti kuumtsingitud naelu. Kui sellised lauad kõmmelduda, siis aitame sellega kaasa vihmavee ära jooksule räästa suunas ning tagame selle, et  vesi ei jää laudade vahele kinni.

Puitkatuse hooldus

Tavapärase puitkatuse suurimad vaenlased on niiskus, millega kaasneb sammal, mädanik või muud kahjurid, kes hakkavad puitu laastama. Lisaks mõjuvad halvasti roostetavad naelad. Selleks, et tagada katusele pikaajaline eluiga tuleb teda pidevalt hooldada ning oluline on katus puhtana hoida. Vastasel juhul muutub hoolduskulude hind kõrgeks. 

Katuselt tuleb pidevalt eemaldada sinna sattunud praht ja samblik, sest vastasel juhul ei saa katus normaalselt kuivada. Kuna laastudest ja pilbastest tehtud katused on õrnad, olge hooldusel ettevaatlikud, et mitte katust vigastada. Katuse hooldusel mängib rolli ka pööning ning sellega kaasnev tuulutamine.

Tõrvamine

Päike on üleüldiselt hea, aga kui see kipub niisket katust liiga kiiresti kuivatama toimuvad puidurakkudes rebenemised, mis muutuvad ajapeale suurteks pragudeks. Kiire kuivamise vältimiseks kasutatakse puidutõrva. Peale liigse kuivamise hoitakse sellega ära sambliku teket.  Ideaalis tuleb katust tõrvata vähemalt iga 4 või 5 aasta tagant.

 Oluline on jälgida, et katus oleks enne tõrvamist täiesti kuiv ning muust prahist kenasti puhastatud. Ideaalne aeg millal puitkatuseid tõrvata on suvel või täpselt suve alguses. Suurespildis on tõrvamiseks kaks viisi, milleks on katmine ja immutamine. 

Täiesti uute katuste puhul tuleb esimese asjana ette võtta laudade immutamine. Selleks kasutatakse tõrva mille temperatuur on umbes 60 kuni 70 kraadi ning laud kastetakse sinna sisse, peale mida lastakse tal kuivada. Peale immutamist tuleb laud vähemalt 3 korda üle tõrvata. Tõrva puhul peaks arvestama temperatuuriga mis on umbes 40 kuni 50 kraadi. Kui hakata tulevikus katust uuesti tõrvama, tuleb see ennem kindlasti puhastada ning lahtine tõrv eemaldada. 

Puitkatuse parandus

Katuse kahjustuste kontrollimine on suhteliselt lihtne ning kõige mugavam on seda teha näiteks pööningult. Eriti on hea minna pärast vihmasadu, sest siis on kõik lekke kohad ilusti näha. Kui soovid otsida pragusid, siis need on näha päikeselise ilmaga.

Katkised kohad tuleb kindlasti asendada ja välja vahetada. Asendusel tuleb jälgida ainult seda, et uued lauad oleksid väga kvaliteetsed ja võimalikult sarnased originaalile. Laud peab ideaalselt sobima oma suuruse ja vormi poolest. Enne tüki paika panemist on soovitatav leotada nii asendatavat tükki, kui ka ümbrust, kus parandustöid tegema hakatakse.  

Üldjuhul ei ole katuste parandamine raketiteadus, aga nõuab veidikene aega, et tööd teostada kvaliteetselt. Sellepärast ongi mõistlik kutsuda appi ekspert, kes teeb töö kiirelt ja kvaliteetselt. Suuremate parandustöödega tuleb läheneda vastavalt objekti keerukusele ja sellega seonduvatele töödele ning kasutama peab ainult kõrg kvaliteetseid materjale.